Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõppekursus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõppekursus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

24 ak tundi auditoorset tööd

Sihtrühm:

Ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid ja vastutavad isikud 

Õppe eesmärk:

Saada teadmisi töötervishoiu- ja tööohutuse korraldamiseks ettevõttes ja anda ülevaate riskianalüüsist.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

  • orienteerub tööseadusandluses, töökeskkonna ning riikliku järelevalve süsteemis;
  • omandab ja rakendab uusi teadmisi ja oskusi igapäevatöös;
  • järgib tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
  • kasutab riskide hindamise meetodeid.

Õppesisu:

1. Tööohutuse ja -tervishoiu üldsätted

  • Töökeskkonna visioon. Terminoloogia.
  • Töötervishoiu ja -ohutuse seadus
  • Määrused, standardid.

2. Ohud töökeskkonnas. Töökeskkonna korraldamine ja juhendamine.

  • Tööruumid. Töökoht. Sanitaarkaitse alad. Ettevõtte ala. Tootmisruumid.
  • Sisekliima tootmises. Õhkkeskkonna parandamine.
  • Tööandja ja –võtja õigused ning kohustused
  • Ohtlikud ja kahjulikud tootmistegurid
  • Töö raskus

3. Õnnetused tootmisel ja professionaalsed haigused

  • Riskid, tööõnnetused, nende põhjused ja ennetamisvõimalused. Töökorralduse teaduslikud alused. Inseneripsühholoogia. Ergonoomika. Tööstusesteetika.
  • Tootmisel õnnetuste arvestamine ja uurimine (registreerimine, teatamine, uurimine)

4. Riigi, tööandja ja –võtja vastutus

  • Riigikontroll. Riiklikud organisatsioonid. Riigikontrolli süsteem. Töökeskkonna süsteemi struktuur. Õigusaktide alused.
  • Ettevõtete tasemel: töökeskkonna spetsialist, töökeskkonna ohutuse esindaja, tööohutusalane töötajate nõukogu. Töökeskkonna ja tervishoiu töö korraldamine.
  • Sisekontroll, tervishoiu- ja tööohutusalaste tegevuste plaan. Töötajate tervisekontroll.
  • Vastutus Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse rikkumisel. Hüvitised.

5. Riskitegurid

5.1.Riskitegurid ja nende mõju tervisele: füüsikalised ohud, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohud, füsioloogilised ja psühholoogilised riskitegurid.

  • Müra. Müra vähendamise meetodid.
  • Vibratsioon. Vibratsiooni vähendamise meetodid.
  • Valgustamine tootmises. Valgustusliigid.
  • Elektromagnetlävi. Elektromagnetlävi eest kaitsemeetodid.

5.2. Töötervishoid

  • Naiste töötervishoid
  • Alaealiste töötervishoid

5.3. Elektriohutus

  • Elektrilöögiohtude liigid.
  • Tegurid, mis mõjutavad elektrilöögi raskusastet.
  • Ruumide klassifitseerimine elektrilöögiohu liigi järgi
  • Elektrikaitsevahendid.
  • Staatiline elekter.
  • Elektri mõjust vabanemine.

5.4. Tule- ja plahvatusohutus

  • Tule- ja plahvatusohutus
  • Hoonete ja konstruktsioonide tulekindlus
  • Tegevused tulekahju korral
  • Tulekustutatavad vahendid.
  • Mis juhtub, kui ohutustehnikat ei järgi?

6. Riski analüüs ja hindamine

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö.

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

  • Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

https://www.riigiteataja.ee/akt/127112018015 

  • Töötervishoid ja tööohutus

https://www.sm.ee/et/tootervishoid-ja-tooohutus 

  • Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid. 

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheksateistkümnes (18) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.
Test (suuline küsitlus)

Õppija oskab …

  • orienteeruda tööseadusandluses, töökeskkonna ning riikliku järelevalve süsteemis;
  • järgida tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
  • kasutada riskide hindamise meetodeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

  • Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
  • Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud töökeskkonnaspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

09.03.2022

reaalsus min

 

asutus min

laste1 min