Tugiisiku koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Tugiisiku koolitus

Õppekavarühm:
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Õppekava koostamise alus

Kutsestandard: Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4

Õppe kogumaht:

280 ak tundi (160 ak tundi auditoorset õppetööd, sh 16 ak tundi esmaabiandja väljaõpet, 80 ak tundi praktikat ja 40 ak tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Inimesed, kes soovivad saada teadmisi ja oskusi abivajadustega lapse ning täiskasvanu hooldamise valdkonnas.

Õppe eesmärk:
Koolitus annab teadmised ja oskused selleks, et töötada tugiisikuna ja aidata inimesi, kes vajavad kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

  • mõistab tugiisiku töö sisu, tema rolli, kohustusi ja õigusi;
  • arendab kliendi sotsiaalseid oskuseid;
  • oskab kasutada saadud psühholoogialaseid teadmisi;
  • toetab ja arendab kliendi tegevusvõimet;
  • juhendab klienti igapäevaelu toimingutes;
  • oskab efektiivset koostööd klientide ja nende lähedastega;
  • oskab anda esmaabi

Õppesisu

SOTSIAALPOLIITIKA

  • Tugiisiku töö alused
  • Tugiisiku koht sotsiaalhoolekandes, pädevus ja vastustus
  • Tugiisiku isiksulised jooned
  • Seadusandlus ja õigused ning kohustused tugiisiku töös
  • Eetilised aspektid tugiisiku töös
  • Isikuandmete kaitse

TÖÖ ERIVAJADUSTEGA INIMESTEGA

  • Teenuste osutamine tugiisiku töös. Levinumad teenused.
  • Füüsilised ja psüühilised puudused
  • Puudega isku taotluste täitmise alused

ERIPEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA ALUSED

  • Arengupsühholoogia. Lapsepõlv ja noorus. Täiskasvanuiga. Vanadus ja surm.
  • Levinumad psühholoogilised probleemid inimese elu erinevatel perioodidel
  • Erivajadustega inimestega suhtlemine eriolukordades
  • Reageerimine käitumisprobleemidel
  • Probleemse käitumise põhjused, tagajärjed ja prognoosid

KOOSTÖÖ KLIENTIDE JA NENDE LÄHEDASTEGA

  • Suhtlemisoskused tugiisiku töös
  • Teenuste osutamise etapid
  • Tugiisiku isiksuse roll tema töös (väärtused, tõekspidamised jt)
  • Individuaalne töö, meeskonnatöö, võrgustiku töö
  • Väärkohtlemine sugulaste vahel
  • Kontakti loomine, intervjueerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside
  • Kuulaja motiveerimine koostööks
  • Konfliktsituatsioonid
  • Koostöö manipuleeriva või vastupanu osutava kliendiga
  • Vägivald ja agressiivse käitumise tüübid
  • Vägivalla ennetamise võimalused
  • Tugiisiku töö väärkoheldud inimestega

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

  • lapse eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
  • erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
  • elustamise ABC;
  • esmaabivõtted ja –vahendid.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kahekümnes (120) kontakttunnis, praktika sooritamine, esmaabiandja väljaõppe koolitusel osalemine ja juhtimisanalüüsi koostamine.

Hindamismeetod:

Juhtumianalüüs (koostamine ja kaitsmine)

Hindamiskriteerium:

Õppija oskab lahendada juhtumi, kasutades kursuse raames saadud teadmisi ja oskusi.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

  • tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
  • tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridus ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
23.02.2021

Tegevusjuhendaja koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Tegevusjuhendaja koolitus

Õppekavarühm:
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Õppekava koostamise alus:

 Õppe kogumaht:

260 ak tundi (176 ak tundi auditoorset õppetööd, 68 ak tundi praktikat ja 16 ak tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:

  • Inimesed, kes soovivad saada teadmisi ja oskusi abivajadustega täiskasvanu hooldamise valdkonnas;
  • kes on emotsionaalselt stabiilsed ja hea pingetaluvusega ning on valmis töötama psüühikahäiretega inimestega.
  • kellel on kesk- või kõrgharidus.

Õppe eesmärk:
Koolitus annab teadmised ja oskused selleks, et töötada tegevusjuhendajana ja aidata inimesi, kes vajavad kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

  • mõistab tegevusjuhendaja töö põhimõtteid;
  • arendab, säilitab ja toetab kliendi sotsiaalseid oskusi ja tegevusvõimet;
  • rakendab koostöös teiste tugispetsialistidega meeskonnatöö põhimõtteid;
  • kasutab infotehnoloogilisi vahendeid informatsiooni saamiseks, loomiseks, mõistmiseks ja esitamiseks;
  • oskab anda esmaabi ;
  • oskab koostada psüühilise erivajadusega inimestele tegevusplaani.

Õppesisu

SOTSIAALABI PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

  • Tegevusjuhendaja töö põhialused
  • Tegevusjuhendaja roll sotsiaalhoolduse valdkonnas, vastutus, kompetentsid
  • Tegevusjuhendajai isiklikud omadused
  • Eesti erihoolekande põhialused
  • Sotsiaalkindlustuse eriteenused
  • Tegevusjuhendaja tegevust reguleerivad õigusaktid                                                                        
  • Sotsiaalkindlustuse eetilised aspektid
  • Inimõigused sotsiaalkindlustuses

ÜLDTEADMISED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE KOHTA

  • Inimarengu elutsükkel
  • Arengupsühholoogia alused
  • Vaimsed häired
  • Psühhopatoloogia
  • Vaimse arengu puue ja seksuaalsus
  • Raske tervisepuue
  • Terviseseisundi jälgimine
  • Psühhiaatrias kasutatavad ravimid

TÖÖ ERIHOOLEKANDETEENUSEID KASUTAVATE INIMESTEGA

  • Erihooldusteenuseid tarbivad sihtrühmad
  • Meeskonnatöö erihoolekandes
  • Füüsilised ja vaimsed puuded
  • Teenuste osutamine tegevusjuhendaja töös. Kõige sagedamini osutatavad teenused
  • Sotsiaalsed oskused ja igapäevase elu korraldamine

KLIENTIDEGA TÖÖTAMISE ALUSED

  • Suhtlemise alused
  • Tööd soodustavad ja takistavad tegevusjuhendaja isikuomadused. Oma ressursside otsimine ja stressiga toimetulek. Kunstiteraapia
  • Psüühiliste erivajadustega inimestega suhtlemise eripärad
  • Klientidega töötamise meetodid, reaalsusele orienteerumise tehnika
  • Terapeudilised ja arendavad tegevused klientidega töötamisel
  • Probleemse käitumise juhtimine

SPETSIIFILISED OSKUSED TEGEVUSJUHENDAJA TÖÖS

  • Tegutsemisvõime
  • Sihipärane tegevus
  • Psüühiliste erivajadustega inimese tegevuse analüüs, kohanemine ja hindamine
  • Tegevuse kavandamine

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

  • inimese eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
  • erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
  • elustamise ABC;
  • esmaabivõtted ja -vahendid. 

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisev töö kujutab endast tegevusplaani ehk lõputöö koostamist.

 Õppematerjalide loend:

  • „Пособие для руководителя деятельности“, Таллинн 2014 („Tegevusjuhendaja käsiraamat“, Tallinn 2014)
  •  Дирк ден Холландер, Жан Пьер Вилькен, „Как клиенты становятся гражданами“, Duo Kirjastus
  • „Спрашиваю и узнаю. Психические расстройства“, Тарту, 2011
  • „80 alternatiivi vabaduse piiramisele“, Vilans e-raamat
  • „Kroonilise psüühikahäirega eaka hooldusjuhend“, Tallinn 2007

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kolmekümne kahes (132) kontakttunnis, praktika sooritamine, esmaabiandja väljaõppe koolitusel osalemine ja tegevusplaani koostamine.

Hindamismeetod:

  • Tegevusplaan (psüühilise erivajadusega inimeste tegevusplaan)

Hindamiskriteerium:

Tegevusplaan on koostatud vormikohaselt, vastavalt esitatud nõudmistele, st õppija oskab analüüsida erivajadustega inimese seisundit ja koostada talle sobiva tegevusplaani.

Lõputöö (tegevusplaan) tuleb lisaks kirjalikule tööle ka suuliselt esitada

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

  • tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
  • tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:
23.02.2021

Perepsühholoogia ja -nõustamise alused süsteemse fenomenoloogilise lähenemise raames

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Perepsühholoogia ja -nõustamise alused süsteemse fenomenoloogilise lähenemise raames

Õppekavarühm:

Psühholoogia

Õppe kogumaht:

Programmi kogukestus on 232 akadeemilist tundi.

  • Seitse kahepäevast seminari (14 päeva, 8 akadeemilist tundi päevas, 112 akadeemilist tundi) teooria, meetodi, tehnikate õpetamiseks treeneri juhendamisel.
  • 112 akadeemilist töötundi praktikarühmades süsteemsete paigutuste treeneri juhendamisel, et harjutada tehnikaid ja töötada klientidena oma pere vajaduste ja teemadega (kahepäevased rühmad 8 tundi päevas).
  • 8 akadeemilist tundi lõppsupervisiooni grupis juhendaja järelevalve all kliendiga iseseisva töö tegemiseks ja spetsialisti töös "pimeala" tuvastamiseks.

 

Sihtgrupp:

See programm on mõeldud psühholoogidele, psühhoterapeutidele, nõustajatele, sotsiaaltöötajatele, pedagoogidele, kasvatajatele, tugiisikutele, vastastikuse toetamise konsultantidele ja teistele inimestega töötavatele spetsialistidele.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

  • uurib süsteemse fenomenoloogilise perenõustamise teooriat, meetodit ja tehnikaid;
  • õpib looma kliendiga terapeutilist (nõustamise) kontakti ja selgitama kliendi soovi; nägema ja  austama kliendi , tema süsteemide, ressursside ja muutmisvõimaluste piire;
  • õpib eristama oma suhtumist ja maailmavaadet kliendi suhtumisest ja maailmavaatest;
  • õpib ära tundma isiklikke ja süsteemseid dünaamikaid, mis avalduvad kliendiga töötamisel, ja selgitama neid kliendile;
  • õpib  keskenduma kliendi probleemi lahendamisele.

Õppesisu

PEREPSÜHHOLOOGIA ALUSED

  • Perekond ja seadused, mille järgi ta elab
  • Ühtsus (õigus kuuluda peresüsteemi)
  • Hierarhia peresüsteemis
  • Kiindumused peresüsteemis
  • Tasakaal „andmine - võtmine” suhetes
  • Milleni viib perekonna funktsioneerimise seaduste rikkumine: konfliktid, tülid, solvangud,lahutused

LAPSE MAAILM

  • Laps vanemate perekonnas
  • Kiindumus ja armastus
  • Kiindumuse rikkumise tagajärjed

LAPS JA PEREKOND, MILLEST TA TULEB

  • Vanemate saatus ja elustsenaariumid: keda ja mida laps järgib?
  • Seksuaalse identiteedi kujunemine
  • Vanematest eraldamine ja iseseisva elu algus

EDUKAD SUHTED PAARIS

  • Paari püsivate ja edukate suhete põhitingimused
  • Lapsed paaris
  • Lahutus ja selle tagajärjed
  • Kuidas minimeerida lahutuse negatiivseid tagajärgi
  • Uue pere loomine: kuidas mitte korrata vigu ja muuta negatiivsed kogemused positiivseteks teadmisteks

SUGUKONNA SÜSTEEMID JA SUGUKONNA RESSURSID

  • Klanni õitsengu tingimused
  • Sugukonna mälu, sugukonna stsenaariumid ja koormused
  • ressursside ülekandmine vanematelt noorematele
  • Põimingud sugukonna süsteemis
  • Perekonnast välja heidetud liikmed

TRAUMOTERAAPIA. VIGASTUSTE TERAAPIA JA KIINDUMUSTE HÄIRED

  • Erinevat tüüpi vigastustega tegelemine
  • Lapsepõlve vigastused
  • Kiindumuse vigastused
  • Kaotamise traumad
  • Traumajärgsed stressihäired

PSÜHHOSOMAATIKA

  • Psühhosomaatilised häired
  • Psühhosomaatiliste haiguste põhjused
  • Sümptomi seos peresüsteemi häiretega
  • Mida sümptom näitab ja kuidas seda parandada: tee sümptomist terviseni

LÕPPJÄRELEVALVE

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö,

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks toimub õppetöö Zoom’is.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

  • Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on supervisiooni teostamine vastavalt õppejõu nõudmistele.

Hindamismeetod

Lõpusupervisioon

Hindamiskriteeriumid

Õppija läbib supervisiooni ja täidab kõik vajalikud ülesanded.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

  • tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
  • tõendi, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

ANŽELIKA LENSMENT, filosoofiadoktor (Ph.D.), psühholoogiamagister (magistrikraad), süsteemne perepsühhoterapeut, Nõustamise ja Süsteemsete lahenduste Instituudi (ICSS) sertifitseeritud õpetaja-paigutaja.

Õppekava kinnitamise aeg:

01.06.2021

Eripedagoogika (II osa)

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika (II osa)

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
160 ak tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 50 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; pöörata tähelepanu inimressursi taastamisele ja hoidmisele õppeprotsessis; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides; anda orientiire meeskonna moodustamiseks igas erivajadustega laste õppeasutuses.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

  • oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
  • kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja asutuste võimalusi.

Õppesisu:

1. ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED:
1.1. Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
1.2. Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
1.3. Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
1.4. HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
1.5. Meeskonnatöö oskused.
1.6. Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid.

2. ADAPTATSIOONI PROBLEEMID:
2.1. Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
2.2. Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
2.3. Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.
2.4. Kooli kui organisatsiooni adaptatsioonilised ressurssid.

3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS:
3.1. Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
3.2. Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
3.3. Koolis õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
3.4. Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused (sõltuvalt iga õppija iseärasustest)

4. PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED:
4.1. Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
4.2. Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
4.3. Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
4.4. HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net 
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kehaksakümne kahes (82) kontakttunnis ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

 

Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

  • tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
  • tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

·        oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;

·        kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja organisatsioonide, asutuste  võimalusi.